Vedrustuse Lisavarustus

Mootorratta vedrustus selgitatud: terminoloogia selgeks tegemine

Paljude mootorratturite jaoks on mootorratta vedrustuse toimimine üsna saladuslik. Kuigi on lihtne näha, et üles-alla liikumise tagab vedru, ei mõista enamik mootorrattureid seda protsessi, mis toimub süsteemi sees, ja seda, mis tegelikult eristab head vedrustust halvast. Nende oluliste osade tundmine on vajalik ning aitab sul pikemas perspektiivis saada paremaks ja enesekindlamaks mootorratturiks.

Kuidas mootorratta vedrustus töötab?

Nii mootorratta amordid kui ka esihargi vedrustusosa saab jagada kaheks peamiseks osaks. Vedru ülesanne on lihtne: kanda koormust ning neelata lööke ja muid teekatte ebatasasusi. Summuti ülesanne on hajutada energiat, mis tekib vedru kokkusurumise ja pikenemise käigus (tavaliselt nimetatakse neid kokkusurumiseks ja tagasilöögiks ehk compression ja rebound). Ideaalne vedrustus on selline, kus ratas lööb harva põhja, kuid sõit ei ole liiga jäik. Samuti on oluline, kui hästi vedrustus võimaldab rehvil maapinnaga kontaktis püsida, tagades maksimaalse haarduvuse.

Vedrud

Vedru on tavaliselt keeratud terasest ja selle omadused määravad selle jäikusnäitaja (rate). Jäikus on jõud, mida on vaja vedru kokkusurumiseks, mõõdetuna naelades tolli kohta. Näiteks 100 naela/tolli jäikusega vedru kokkusurumiseks on vaja 100 naela jõudu iga tolli kohta. Seega on selle vedru 2 tolli võrra kokkusurumiseks vaja 200 naela jõudu. Seda nimetatakse lineaarseks ehk püsiva jäikusega vedruks. Progressiivse jäikusega vedrud võimaldavad ühel vedrul pakkuda erinevat jäikust. Näiteks kui algne jäikus on esimese tolli jaoks 100 naela, siis teise tolli jaoks võib vaja minna täiendavalt 120 naela ja kolmanda tolli jaoks juba 150 naela. Progressiivne vedru võimaldab neelata nii väikseid konarusi kui ka suuri lööke ilma põhja löömata.

Summutid

Nüüd, kui su mootorratas on löögi "vastu võtnud", on kokkusurutud vedru salvestanud selle energia. Ilma summutita vabaneks see energia kontrollimatu tagasilöögijõuna, surudes vedru algasendist kaugemale ja korrates tsüklit, kuni energia on hajunud, mis tähendab ratta kontrollimatut põrkamist. Ainult vedru kasutades hakkaks su ratas teel hüppama. Lahendus on kasutada summutit. Vedru liikumine kantakse üle õlile ja see hajub soojusena.

Vedru eelkoormus

Vedru eelkoormus (preload) on vedrustuse üks enim valesti mõistetud termineid. Eelkoormus on vedru kokkusurumine hetkel, mil vedrustuskomponent on täielikult välja sirutatud. Kujuta ette mootorrattalt eemaldatud amorti. See on täielikult välja sirutatud ja koormusvaba, kuid keermestatud rõngas surub vedru mõne millimeetri võrra kokku. See ongi eelkoormus. Eelkoormus surub vedru kokku, et suurendada jõudu, mis on vajalik vedrustuse liikumise alustamiseks. See muudab ka jõudu, mis on vajalik vedrustuse põhja löömiseks, kuid see ei muuda vedru jäikust.

Vajumine

Amordid töötavad mõlemas suunas. Kui kõik teekattel esinevad ohuallikad oleksid vaid kühmud, peaksid amordid tegelema ainult kokkusurumisega. Kahjuks nõuavad augud ja muud ebatasasused teel, et amort pikeneks koheselt vastupidises suunas – see on tagasilöök. Teisisõnu peab amort olema valmis koheselt kokku tõmbuma või pikenema, et vältida mootorratturi raputamist. Kuidas sellega toime tulla?

Vajumine appi!

Vajumine (sag) on see, kus amort surutakse mootorratta ja mootorratturi raskuse all enne tööle asumist kergelt kokku. Enamikul amortidel on vajumise reguleerimiseks eelkoormuse regulaatorid. Vaba vajumine (free sag) näitab, kui palju ratas omaenda raskuse all "vajub". Vaba vajumist mõõdetakse tagatelje keskpunktist alates suvalise punktini telje kohal (näiteks poritiiva kinnituseni). Pukilt maha võttes hoiab abiline ratast otse. Tagaosa kergitamine (tõsta ratast poritiivast või raamist nii kõrgele kui võimalik) vabastab amordid koormusest ja võimaldab vaba vajumise mõõtmist.

Mootorratturi vajumist (rider sag) mõõdetakse nii, et mootorrattur on ratta seljas (koos kogu varustusega) ja üks või kaks abilisest toetavad seda. Tagatelje keskpunkti ja valitud punkti vaheline kaugus mõõdetakse uuesti. Kahe mõõdu vahe ongi sinu lõplik vajumine. Üldiselt peaks vajumine olema umbes 1/3 sinu ratta kogu vedrustuse käigust. Seega, kui su ratta vedrustuse käik on 12 tolli, peaks mootorratturi vajumine olema 4 tolli (4 × 3 = 12). Kuid see sõltub kasutusviisist, lisapagasist ja mootorratturi eelistustest. Täpsed vajumise mõõdud leiad oma sõiduki kasutusjuhendist.