Kahvlid ja Amortisaatorid

Mootorratta vedrustuse selgitus: terminoloogia lahtimõtestamine

Paljude mootorratturite jaoks on mootorratta vedrustuse toimimine üks suur mõistatus. Kuigi on lihtne aru saada, et üles-alla liikumist põhjustab vedru, ei mõista enamik sõitjaid selle sisemisi protsesse ega seda, mis tegelikult eristab head vedrustust keskpärasest. Nende oluliste osade tundmine pole mitte ainult tähtis, vaid aitab sul pikas perspektiivis saada paremaks ja kindlamaks sõitjaks.

Kuidas mootorratta vedrustus toimib?

Nii mootorratta amordid kui ka esihargi vedrustusosa koosnevad kahest põhikomponendist. Vedru lihtne ülesanne on kanda koormust ning neelata teekonaruste ja muude ebatasasuste põhjustatud lööke. Summuti (damper) ülesanne on hajutada energia, mis tekib vedru kokkusurumisel ja pikenemisel (tavaliselt nimetatakse neid kompressiooniks ja reboundiks ehk tagasipõrkeks). Ideaalne vedrustus on selline, mis lööb harva põhja, kuid ei muuda sõitu liiga jäigaks. Samuti on oluline, kui hästi vedrustus hoiab rehvi maapinnaga kontaktis, tagades maksimaalse haarduvuse.

Vedrud

Vedru on tavaliselt valmistatud keritud terasest ja selle omadusi kirjeldab jäikus (rate). Jäikus on jõud, mida on vaja vedru kokkusurumiseks, ning seda mõõdetakse naelades tolli kohta (lbs/inch). Näiteks on vaja 100 naela jõudu, et suruda kokku vedru, mille jäikus on 100 naela/toll. Iga tolli kokkusurumiseks on vaja täiendavalt 100 naela jõudu. Seega kulub selle vedru 2 tolli võrra kokkusurumiseks 200 naela. Seda nimetatakse lineaarseks ehk püsijäikusega vedruks. Progressiivse jäikusega vedrudel on ühes vedrus mitu erinevat jäikusastet. Näiteks kui esimese tolli jaoks on vaja 100 naela, siis teise tolli jaoks võib vaja minna juba 120 naela ja kolmanda jaoks 150 naela. See võimaldab vedrul neelata nii väikeseid konarusi kui ka suuri lööke ilma põhja löömata.

Summutid

Kui mootorratas on löögi vastu võtnud, on kokkusurutud vedru salvestanud löögienergia. Ilma summutita vabaneks see energia kontrollimatu tagasipõrkejõuna, venitades vedru algasendist pikkusest kaugemale ja korrates tsüklit, kuni energia on hajunud. See paneks su mootorratta teel kontrollimatult hüppama. Lahendus on summuti kasutamine. Vedru liikumisenergia kantakse üle õlile ja see hajub soojusena.

Vedru eelpinge

Vedru eelpinge on vedrustuse üks enim valesti mõistetud termineid. See tähistab vedru kokkusurutust ajal, mil vedrustuskomponent on täielikult välja sirutatud. Kujuta ette mootorrattalt eemaldatud amorti. See on täielikult välja veninud ja sellele ei mõju mingit raskust, kuid keermestatud rõngas surub vedru paar millimeetrit kokku. See ongi eelpinge. Eelpinge suurendab jõudu, mis on vajalik vedrustuse liikumise alustamiseks. Samuti muudab see jõudu, mida on vaja vedrustuse põhja löömiseks. See ei muuda vedru jäikust.

Vajumine (sag)

Amordid töötavad mõlemas suunas. Kui kõik teetakistused oleksid künkad, peaksid amordid tegelema ainult kokkusurumisega. Kahjuks nõuavad löökaugud ja muud tühimikud amordilt kiiret pikenemist ehk tagasipõrget. Teisisõnu peab amort olema valmis hetkega nii kokku tõmbuma kui ka pikenema, et vältida mootorratturi raputamist. Kuidas seda saavutada?

Vajumine appi!

Vajumine (sag) on olukord, kus amort surutakse mootorratta ja sõitja raskuse all veidi kokku juba enne sõidu alustamist. Enamikul amortidel on vajumise reguleerimiseks eelpinge regulaatorid. Vaba vajumine (free sag) näitab, kui palju mootorratas omaenda raskuse all vajub. Seda mõõdetakse alates tagatelje keskpunktist suvalise punktini telje kohal (näiteks poritiiva kinnituseni). Abiline hoiab mootorratast otse püsti (mitte tugijalal). Tagaosa ülestõstmine (tõsta ratast poritiivast või raamist nii kõrgele kui võimalik) vabastab amordid koormusest ja võimaldab mõõta vaba vajumist.

Sõitja vajumist (rider sag) mõõdetakse siis, kui sõitja istub mootorrattal (koos kogu varustusega) ja üks-kaks abilist toetavad ratast. Tagatelje keskpunkti ja valitud punkti vaheline kaugus mõõdetakse uuesti. Kahe mõõtmise vahe ongi sinu lõplik vajumine. Üldiselt peaks vajumine olema umbes 1/3 mootorratta vedrustuse kogukäigust. Näiteks kui ratta vedrustuse käigu pikkus on 12 tolli, peaks sõitja vajumine olema 4 tolli (4 x 3 = 12). Kuid see sõltub kasutusviisist, pagasist ja sõitja eelistustest. Täpsed vajumise mõõdud leiad oma sõiduki kasutusjuhendist.